Lühivastus
Eesti riik, vald või linn peab üldjuhul kahju hüvitama, kui avaliku võimu õigusvastane otsus, toiming või tegevusetus rikkus kannatanu kaitstud õigust ning põhjustas tõendatava varalise või seaduses nimetatud mittevaralise kahju. Õigusvastasus üksi ei anna raha: vaja on kahju, põhjuslikku seost, õiget vastustajat ja õigeaegset nõuet.
Esmane abinõu on sageli rikkumise peatamine või tagajärje parandamine. Ebaseaduslik luba, ettekirjutus või registrikanne tuleb vaidlustada ja võimalusel tühistada või parandada; poolelioleva viivituse puhul nõuda otsust. Hüvitis on vajalik siis, kui kahju ei saanud nende vahenditega vältida või enam kõrvaldada.
Otsese varalise kahju ja piisavalt kindla saamata jäänud tulu eest võib saada raha. Füüsilise isiku mittevaralise kahju rahaline hüvitis on kitsam ning seostub muu hulgas tervise, vabaduse, väärikuse, kodu, eraelu, sõnumisaladuse, au või hea nime süülise rikkumisega.
Seaduse või määruse puuduse, kohtulahendi ja õiguspärase avaliku meetme suhtes kehtivad erireeglid. Politseitegevuse puhul tuleb lisaks kindlaks teha, kas vaidlus puudutab haldusjärelevalvet või süüteomenetlust, sest menetlus ja hüvitamise seadus võivad erineda.
Riigivastutuse põhitest
alusel kontrollitakse tavaliselt kuut lüli:
- kes täitis avalikku ülesannet ja millises avalik-õiguslikus suhtes;
- milline haldusakt, toiming või tegevusetus oli õigusvastane;
- millist kaebaja subjektiivset õigust rikuti;
- milline kahju tegelikult tekkis;
- kas rikkumine oli kahju vajalik ja õiguslikult omistatav põhjus;
- kas kahju sai mõistlikult vältida või kõrvaldada muu õiguskaitsega.
Kannatanu võib nõuda avaliku võimu õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei saanud vältida ega saa kõrvaldada haldusakti tühistamise, toimingu lõpetamise või kohustamisnõudega.
—
Norm peab kaitsma kaebaja huvi—not ainult avalikku korda üldiselt. Näiteks menetlustähtaeg võib kaitsta isikut põhjendamatu ootamise eest, kuid iga asutusesisese tööjuhise rikkumine ei loo eraõiguslikku hüvitisnõuet.
Avaliku võimu kandja vastutab oma ülesande täitja teo eest sõltumata sellest, kas ülesannet täitis ametnik, lepingupartner või volitatud eraõiguslik isik. Kannatanu ei pea tavaliselt nõudma raha isiklikult ametnikult. Kui kahju põhjustasid mitu avaliku võimu kandjat, võib tekkida solidaarvastutus; nende omavaheline regress ei tohiks jätta kannatanut kaitseta.
Kõigepealt peata või paranda
Riigivastutus eelistab õiguse taastamist rahale. Kui õigusvastane ettekirjutus alles kehtib, tuleb taotleda tühistamist ja vajadusel esialgset õiguskaitset. Jätkuva toimingu puhul nõutakse lõpetamist; andmata loa või tegemata toimingu puhul kohustamist. Pärast akti tühistamist võib rahalise hüvitise asemel nõuda õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist.
See ei tähenda, et iga kaebamata jätmine hävitab automaatselt hüvitisnõude. Kohus hindab, kas õiguskaitsevahend oli tegelikult kättesaadav ja tõhus ning kas selle kasutamine oleks kahju tõenäoliselt vältinud. Teadlikult täitmata jäetud mõistlik kahju vähendamise kohustus võib aga hüvitist vähendada või katkestada põhjusliku seose.
Kui haldusorganil on kaalutlusõigus, ei eelda õigusvastase keeldumise tühistamine, et taotleja oleks loa kindlasti saanud. Saamata jäänud tulu nõudja peab näitama, et õiguspärase menetluse korral oli soodne tulemus piisavalt tõenäoline. Kui võimalikud olid mitu seaduslikku lahendust, jääb puhtalt hüpoteetiline kasum hüvitamata.
Varaline kahju ja põhjuslik seos
Varaline hüvitis peab looma olukorra, milles kannatanu oleks rikkumiseta olnud. See võib hõlmata:
- hävinud või kahjustatud vara ja mõistlikke paranduskulusid;
- rikkumise tõttu tehtud vältimatuid lisakulutusi;
- ravi, suuremate vajaduste ja töövõimetuse kahju;
- piisava tõenäosusega saamata jäänud tulu.
Mahaarvamisele lähevad säästetud kulud, saadud kindlustus või muu hüvitis ja kannatanu enda panus kahju tekkimisse. Tulu ei arvutata üksnes parima äriplaani järgi: vaja on varasemaid tulemusi, siduvaid lepinguid, turuandmeid, kulusid, alternatiivseid põhjusi ja realistlikku vastupidist stsenaariumi.
Põhjuslik seos küsib, kas kahju oleks õigeaegse ja õiguspärase tegevuse korral tõenäoliselt ära jäänud. Kaebaja kliendi, panga, kohtu või muu asutuse iseseisev otsus võib olla vahepealne põhjus. See ei vabasta riiki alati, kuid nõuab tõendit, et just avaliku võimu viga viis järgmise otsuseni.
käsitleti toetuse maksmata jätmisega seotud otsest kahju ja saamata jäänud tulu. Juhtum näitab, et õigusvastase otsuse kõrval tuleb eraldi tõendada iga kahjuliigi tekkimine, suurus ja põhjuslik seos.
Viivitus ja menetluse venimine
Tegevusetuse eest saab hüvitist nõuda, kui haldusakt jäi õigel ajal andmata või toiming tegemata ja see rikkus isiku õigust. Poolelioleva viivituse korral on esimene praktiline abinõu kohustamiskaebus. Kohus võib sundida asutust otsustama, kuid ei vali tema eest tulemust, kui seadus jätab kaalutlusruumi.
Hüvitis eeldab, et õigeaegne tegevus oleks konkreetse kahju vältinud. Viivis, kallinenud ehitus, kaotatud tehing või tegevuse seiskumine tuleb siduda tähtpäeva ja tõenäolise õiguspärase otsusega. Ainuüksi ebamugav ooteaeg ei tõenda rahalist kahju.
tuvastati ühe asutuse viiepäevane tähtajaületus, kuid kogu hilisem menetlus ei olnud ebamõistlikult pikk ning kahjunõude põhjuslik alus jäi tõendamata. Viivitusahelas tuleb seega eristada iga asutuse pädevust, aega ja tegelikku mõju.
Kui menetlus lõpetatakse enne kohtuotsust, võib endiselt olla põhjendatud huvi viivituse õigusvastasuse tuvastamiseks või kahju nõudmiseks. Menetlusaja tõenditeks sobivad kättesaamiskinnitused, tähtajad, meeldetuletused, asutuse vastused, sõltuvate tehingute ajakava ja iga lisakulu dokument.
Vale registrikanne
Registrivea puhul tuleb kõigepealt kindlaks teha, kes vastutas konkreetse andmekoosseisu õigsuse ja parandamise eest. „Registripidaja“ avalehel ei pruugi olla pädev parandaja; vastutav töötleja, volitatud töötleja ja andmeandja võivad olla eri asutused.
puudutas vaidlus relva liigitust registris. Kohus selgitas, et kande õigsuse ja parandamise eest vastutas andmed sisestanud volitatud töötleja. Halduskohus määrab vastustaja tegeliku pädevuse järgi ja võib valesti nimetatud vastustaja asendada.
Nõude järjekord on tavaliselt: andmetega tutvumine, parandamistaotlus, vajadusel kohustamis- või tuvastamiskaebus, tagajärgede kõrvaldamine ja alles jääva kahju hüvitamine. Kahju võib olla näiteks põhjendatud lisakulu või tehingu kaotus, kuid tuleb tõendada, kes kandele tugines ja miks tulemus õige kandega erinenuks.
Kõik registriandmed ei loo ise õigusi. Kui kanne on üksnes informatiivne ja pädev otsustaja pidi algdokumenti eraldi kontrollima, võib viimase iseseisev viga katkestada seose. Isikuandmete ebaõige töötlemise puhul võivad riigivastutusele lisanduda parandamis- ja hüvitisnõuded.
Seadus, määrus või regulatsiooni puudumine
Õigustloova akti või selle andmata jätmise eest on vastutus rangem kui üksikotsuse eest:
Hüvitist saab nõuda ainult siis, kui avaliku võimu kohustust rikuti oluliselt, kohustuse aluseks olev norm on otsekohaldatav ja isik kuulub eriliselt kannatanud rühma.
—
„Oluline rikkumine“ arvestab normi selgust, seadusandja otsustusruumi, vabandatavust ja rikkumise kestust. „Eriliselt kannatanud“ välistab üldjuhul nõude, mis põhineb üksnes kõigile ühisel poliitilisel või majanduslikul kahjul. Samas ei kohaldata seda ranget väravat automaatselt konkreetsele haldusaktile, mis anti vigase üldnormi alusel; üksikotsuse kahju võib käia tavareegli järgi.
EL õiguse rikkumisel lisandub liidu riigivastutuse põhimõte: rikutud norm peab andma isikule õigusi, rikkumine olema piisavalt oluline ning selle ja kahju vahel otsene seos. Eesti menetlus- ja vastutusreeglid ei tohi muuta EL õiguse alusel hüvitamist võimatuks või ülemäära raskeks.
Politsei tegevus
Politsei korraldus, kinnipidamine, läbiotsimine, jõu või käeraudade kasutamine vajab pädevust, õiguslikku alust, vajalikku eesmärki ja proportsionaalsust. Hinnatakse ohtu, vastupanu, vähem koormavaid abinõusid, hoiatust, jõu kestust, dokumenteerimist ja arstiabi.
vaieldi põhjendamatu politseikorralduse, füüsilise jõu ja käeraudade ning lõhutud vara ja mittevaralise kahju üle. Lahend rõhutab, et enne hüvitist tuleb määrata tegevuse õiguslik laad: haldusjärelevalve, väärteomenetlus ja kriminaalmenetlus võivad alluda erinevale korrale.
Õigusvastane jõud võib tekitada ravikulu, töökaotust ja vara kahjustamise kahju ning füüsilisele isikule mittevaralist kahju tervise, vabaduse või väärikuse rikkumise eest. Fotod, tervisekanne, kehakaamera, tunnistajad, jõuraport ja kahjustatud eseme säilitamine on sageli otsustavad.
Süüteomenetluses tekitatud kahju jaoks kehtib eraldi . Näiteks alusetu kinnipidamise või menetlustoimingu nõuet ei tohi automaatselt esitada üksnes riigivastutuse seaduse järgi.
Mittevaraline kahju
Füüsiline isik võib RVastS § 9 järgi nõuda raha süülise väärikuse alandamise, tervisekahju, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse, sõnumisaladuse, au või hea nime rikkumise eest. Hüvitis sõltub rikkumise kestusest ja raskusest, tagajärgedest ning süü vormist.
Mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega, arvestades süü vormi ja raskust.
—
Ettevõte ei saa § 9 järgi füüsilise isiku hingelist kannatust, kuid võib nõuda varalist kahju ja talle sobivaid taastamisvahendeid. Eraisiku pettumus või stress tavapärase õigusvastase loaotsuse tõttu ei kuulu automaatselt loetellu. Tervise või eraelu tegelik riive tuleb kirjeldada ja võimalusel dokumenteerida.
Õiguspärane, kuid erakordselt koormav meede
Ka õiguspärane haldusakt või toiming võib tekitada hüvitatava varalise kahju, kui see piirab isiku põhiõigusi erakordselt. RVastS § 16 on õigluse erand—not üldine kindlustus avaliku poliitika kulude vastu.
Õiguspärase, kuid põhiõigusi või -vabadusi erakordselt piirava haldusakti või toimingu varaline kahju hüvitatakse õiglases ulatuses.
—
Hinnatakse koormuse raskust, avalikku kasu, ettenägematust ja seda, kas isik kandis teistega võrreldes erilise ohvri. Hüvitist piiravad muu eriskeem, kindlustus, kannatanu enda põhjustatud olukord või tema huvides toimunud piirang.
Kohtulahendi erand
Kohtumenetluse või kohtulahendi kahju hüvitamine on riigisiseses seaduses väga kitsas: RVastS § 15 seob selle üldjuhul kohtuniku menetluses toime pandud kuriteoga. Euroopa Inimõiguste Kohtu tuvastatud rikkumise järel on erand, kui rikkumine viis vale lahendini ja muud taastamisvahendid puuduvad. EL õigus võib liikmesriigi viimase astme kohtu ilmselge rikkumise korral nõuda Köbleri põhimõtte kohast vastutust.
Vale kohtulahend tuleb esmajoones parandada apellatsiooni, kassatsiooni või teistmisega—not esitada selle kõrvale tavaline kahjuhagi.
Tähtaeg ja nõude esitamine
Hüvitistaotluse võib esitada kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse otse halduskohtule. Kohtu tekitatud kahju taotlus läheb Justiits- ja Digiministeeriumile.
Üldtähtaeg on kolm aastat päevast, mil kannatanu sai või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust, kuid mitte hiljem kui kümme aastat kahju tekitanud sündmusest. Kui valida esmalt haldusorgan, peab see vastama kahe kuuga. Rahuldamata jätmise, vaikimise või hüvitisega mittenõustumise korral on kohtusse pöördumiseks 30 päeva. Neid tähtaegu tuleb kontrollida koos eriseadusega.
Nõudes märgi rikkumine, kaitstud õigus, kahjuliik, arvutus, põhjuslik ahel, kahju vähendamiseks tehtu, vastutav asutus ja soovitud abinõu. Lisa algne akt, selle tühistamise/parandamise lahend, ajajoon, lepingud, arved, maksudokumendid, tervise- või registritõendid ja suhtlus asutusega.
Kokkuvõte
Riik või omavalitsus ei vastuta pelgalt sellepärast, et otsus oli vale. Hüvitis eeldab kaitstud õiguse rikkumist, tõendatud kahju, usutavat põhjuslikku seost ja õiget menetlust. Paranda või peata rikkumine kiiresti, erista üksikotsus üldnormist ja politsei haldustegevus süüteomenetlusest ning arvuta iga kahjuliik eraldi. Registri-, viivituse- ja saamata jäänud tulu nõuded võidetakse enamasti täpse pädevus- ja ajajoonega—not üldise ebaõigluse väitega.
Allikad
This article provides general legal information, not advice for a specific matter. Laws, facts and procedural deadlines may change the result. Follow the linked primary sources and obtain local advice before acting.